Kreeka keelne sõna amblys: ähmane, nõrk; ops: silm, mis tõlkes tähendab ähmast nägemist. Ühe või mõlema silma halb nägemine, mille põhjuseks on ebanormaalne nägemise stimulatsioon varajases lapseeas.
Esineb umbes 2-5% inimestest ja on kõige levinum halva nägemise põhjus lapsepõlves. Lapsed on vastuvõtlikud amblüoopiale sünnist kuni 7-8.eluaastani. Kõige kriitilisem aeg on 1. elunädal kuni 2. elukuu.
Amblüoopilise silmale on iseloomulik, et vaatamata refraktsioonivea korrigeerimisele, ei saavutata normaalset nägemisteravust ning mingit muud silmahaigust ei leita.
Lastel peaks nägemist kontrollima vähemlt 3. eluaastal ja enne kooli algust.
Tekkepõhjused:
- Silma ebapiisav või ebanormaalne stimulatsioon varases lapsepõlves, mille tõttu häirub nägemissüsteemi areng ajukoore tasandil.
- Ühe silma võrkkestale tekib ebaterav kujutis ja strabism.
Riskifaktorid:
- Enneaegne lapsesünd
- Madal sünnikaal
- Enneaegselt sündinud lapse võrkkesta kahjustus ehk retinopaatia
- Vastsündinu peaaju kahjustus
- Vaimne alaareng
- Pärilikud riskifaktorid
- Raseduse ajal suitsetamine, narkootiliste ainete ja alkoholi tarbimine.
Ravi:
- Prillid ehk refraktsioonivea täielik korrektsioon
- Oklusioonravi – paremini nägeva silma kinnikatmine.
Tagasi
