UV-kiirgus ja silmad
UV-kiirgus mängib tervises olulist rolli. Selle mõjul toodab inimese nahk previtamiini D3, millest sünteesitakse D3 vitamiini. Eestis korraldatud uuringud on näidanud, et mõistliku päevitamise korral tugevneb immuunsüsteem ja tõuseb füüsiline koormustaluvus ning töövõime. Probleemid ja haigused tulenevad aga liigsest UV-kiirguse mõjust.
Liigsest UV-kiirgusest tekib mitmeid muutusi ka silmades. Muutused tekivad pikema aja jooksul.
Fotokeratiit
Fotokeratiit tekib liigsest, peamiselt veelt, lumelt, jäält ja liivalt peegeldunud UV-kiirguse mõjul. Sarnaselt päikesepõletusele tekib peale liigset UV-kiirguse mõju võrdlemisi kiiresti silmas mõni järgnevatest sümptomitest: valu, punetus, nägemise hägusus, liigne pisaravoolus, liivatera tunne, paistetus, valgustundlikkus, peavalu, halod, väiksed pupillid, silmalau tõmblemine, harva ajutine nägemise kaotus. Seisund möödub tavaliselt paari päeva jooksul ning enamasti ei vaja ravi. Leevenduseks sobib kasutada kunstpisaraid, arsti soovitatud valuvaigisteid, silmadele võib asetada külma rätiku. Harva tehakse ravi antibiootikumidega.
Silma sidekesta ehk konjuktiivi kahjustused
Silma konjuktiivil võib UV-kiirguse mõjul tekkida tiibkile ehk pterüügium: sidekoeline moodustis, mis võib kasvada sarvkesta peale, häirides lõpuks nägemist. Seni, kuni nägemine ei ole häiritud, ei pea temaga midagi ette võtma. Tiibkile on võimalik kirurgiliselt eemaldada.
Teine konjuktiivi haigus on pingveekulid-püsivad väikesed kollased laigukesed. Nägemist nad ei sega.
Silmalääts
UV-kiirguse mõju seostatakse mõnede läätsekae ehk katarakti vormidega, eriti varajase kae teket. Silmaläätses neelduvad UV-A ja vähemal määral UV-B kiired (kuni 295 nm). Intensiivne või krooniline UV-kiirgusega kokkupuutumine põhjustab läätse hägustumist.
Silmapõhi
Enne silmapõhjani jõudmist neeldub suurem osa UV-A ja UV-B kiirgusest eelnevates silma kihtides, seega on silmapõhi UV-kiirte eest kaitstud. Kuni 3. eluaastani aga on silmalääts täiesti läbipaistev, mistõttu UV-kiirgus jõuab ka silmapõhjani. Seetõttu tuleb laste silmasid kindlasti korralike päikeseprillidega kaitsta.
UV-kiirguse tase on erinev nii aastaaegade kui ka päeva lõikes. Nagu päevitamise puhul, nii on ka päikeseprillide kandmiseks nõuandeid, millal nad kindlasti välja tasub otsida. Kõige intensiivsem UV-indeks on 10.00-14.00 vahel päeval ning suvisel ajal. Kõige madalam UV-indeks on novembrist veebruarini, k.a keskpäeval. Kõige suuremaid UV-indekseid ei mõõdeta muuhulgas selge ilmaga, vaid hoopis osaliselt kiht- ja rünkpilvedega kaetud taevaga. Seda seetõttu, et UV-kiirgus jõuab meieni nii otsese kiirgusena kui ka õhus hajununa ning maapinnalt tagasi peegeldudes. Kui päike on horisondi kohal madalal, siis ultraviolettkiirgus nõrgeneb.
Päikeseprille peaksid enim kandma lapsed, sest nende silmade pupillid on suured ja läbipaistavad, mistõttu jõuab silma enam UV-kiirgust, tundlike silmadega inimesed ning vanurid. Lisaks sobivad kindlasti kõikvõimalikud nokamütsid ning kübarad/kaabud, mis takistavad päikesel ka näo ning raami vahelt sisse piiluda. Eestis kantakse päikeseprille rohkem suvisel ajal ning autoroolis. Autos kaitseb UV-kiirguse eest kuni 40% ulatuses aknaklaas, päikeseprillid vähendavad eredast valgusest tingitud ebamugavust ning vastavalt klaasitoonile ja valitud filtritele võivad muuta kontraste paremaks ning nägemist selgemaks.
Päikeseprille peab kandma ka merel ning mere ääres olles ning talvespordialade, nt (mäe)suusatamine, lumelauasõit jm tegelemisel. Mere ääres olles tasub teada, et veepinnalt peegeldumise tõttu ohustab UV-kiirgus ka vilus olles. Seega on rannas ka varjus olles päikeseprillid omal kohal.